MISKI EI JÄÄ SAMAKS

Igal Maa arenguperioodil on teatud ?ldine juhtiv sagedus ja vibratsioon. See sagedus sisaldab terve m?riaadi allsagedusi ja viitasid, mis osutavad, millises suunas peaks Maa areng ja looming teatud perioodil liikuma.

Loomisenergia Maal on pidevas uuenemises, mis t?hendab, et me ei saa kunagi p??rduda tagasi endisesse olukorda. Miski ei saa j??da nii kui enne, sest juba on toimunud muutus kas meie isiksuses, kehas, teadvuses v?i keskkonnas. Seega ei saa miski mitte kunagi j??da samaks. Ja juba ?ksnes seet?ttu v?ime ?elda, et on toimunud areng. Kas on l?inud paremaks v?i halvemaks, see s?ltub ainu?ksi vaatleja vaatenurgast. N?iteks kui lahutatakse abielu, v?ib ?ks partneritest tajuda seda tagasil??gina, samal ajal kui teine tunneb, et see on samm edasi.

Puhtalt teadvuse tasandil paigutub Maa kosmoses nn arenguv??ndisse. See t?hendab, et Maa on haaratud ulatuslikku koost??sse meie p?ikeses?steemi planeetide ning teiste p?ikeses?steemide ja galaktikate teatud planeetide vahel.

S?ltuvalt ?ldise juhtiva sageduse paiknemisest selles „arenguv??ndis” vabastatakse Maa sisemisest teadvusekihist pidevalt informatsiooni loominguliste ja alateadlike impulssidena k?igele elavale Maa peal. Need impulsid on vastavuses inimkonna ja tehnoloogia eeldatava arenguga teatud ajaperioodil.

Seega ergutavad Maa ?le?ldist arengut selle s?gavamal paiknevatest ja j?ulisemalt vibreerivatest energiakihtidest p?rit alateadlikud impulsid. Enamasti on need impulsid tihedamat, f??siliselt tajutavat mittevaimset laadi, esindades vaid v?ga v?ikest, kuid siiski v?imsat osa Maa k?ikeh?lmavast teadvusest. Kui v?rrelda nende impulsside mastaapsust inimteadvuses toimuvaga, on see justkui reptiilaju, millel on oma tagasihoidlike m??tmete juures inimk?itumisele ebaproportsionaalselt suur m?ju.

Maa s?gavatest teadvusekihtidest vabanevat instinktiivsete ja baasimpulsside energiat, mis motiveerib k?iki uusi arenguid planeedil, haaravad k?ige kergemalt inimesed – nii rikkad kui vaesed, nii head kui halvad –, kelles on sisemine alateadlik elluj??misele orienteeritud loov impulss. Need on arenenud vaistuga inimesed, kes suudavad n?ha v?imalusi k?iges, mis on oma struktuurilt h?sti tihe ja materiaalne. Samuti need, kes on oma elus keskendunud kehale ja rahale.

Selle energia tabavad ?ra ka v?ga vaimsed isikud, kes ei keskendu eriti eksistentsi materiaalsetele aspektidele. H?pertundlikud ja ?livaimsed inimesed v?ivad tunnetada neid Maa sisemusest l?htuvaid alateadlikke impulsse t?iesti teistmoodi kui eelnimetatud instinktidest juhinduvad indiviidid.

Paljud vaimsed inimesed tajuvad ja tunnetavad s?ndmusi ning muutusi n?htamatul tasandil, mitte ei n?e ega tunne neid f??siliselt. Niisiis, selle asemel et kaasaegse Sherlock Holmesina otsida pidevalt f??silist t?endusmaterjali, mis kinnitaks, et teatud asjad on aset leidnud, registreerivad vaimsed inimesed toimunud muudatusi, olles ?henduses n?htamatuga – ebateadliku, alateadliku v?i ?liteadliku energiaga nii emotsionaalsel kui ka mentaalsel tasandil teatud paigas v?i m?ne inimese ?mber. See t?hendab, et nad m?rkavad muutusi selles, mida paljud tajuvad f??silise vaakumina – ?hus, atmosf??ris, energias, ruumis v?i auras ja kiirguses teatud isiku ?mber. Seejuures v?ivad nad selgelt tajuda, kas on toimunud hiljutisi muutusi, ja sageli v?ivad nad ka sama eksimatult kindlaks teha, millised need muutused on.

Seega suudavad Maa instinktiivseid ja baasimpulsse ?ra tabada m?lemad – nii need, kes on keskendunud peamiselt materiaalsele, kui ka need, kes peamiselt vaimsele. T?nu sellele p?sib Maal ?le?ldine vaimse-materiaalse energia tasakaal, selle struktuur ei muutu liialt materiaalseks ja tihedaks.

Mida enam vaimselt teadlikke inimesi maakeral s?nnib, seda vaimsemaks saab planeet muutuda, kaotamata oma materiaalset ja f??siliselt n?htavat energiastruktuuri. Tegelikult integreerub vaim iga uue ajastuga Maal ?ha s?gavamale mateeriasse, nii et m?lemad, nii vaim kui ka mateeria, muutuvad teadlikumaks. Seda protsessi v?iks nimetada l?imumiseks k?ige k?rgemal tasandil.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.